Jah, Radis on nüüd 10! Milline elav sõit see on olnud. Sellel aastal oleme oma mööblit saatnud 21 riiki: Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia, Põhja-Iirimaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Holland, Luxemburg, Belgia, Shveits, Läti, Malta, Itaalia, Hispaania, Portugal, Jaapan, Lõuna-Korea ning muidugi Eesti.
Oma kaasaegse loomingu vahel vaatame tagasi vestlustele meie funktsionaalsete tükkide jäikuse ja kohandatavuse vahel. Kohtumiste avamiseks jagame disainerite vastuseid, et sulanduda õrnalt meie pidulikku meeleollu.
Ajarännak Raul Abneriga
Varajane kohvi. Allalaaditud värsked uued äpid. Tehnikasaavutused, millest ta lapsedki pole kuulnud. Paberiservale tehtud kritseldused, mis ootavad jõudmist jooniste mappi.
Raul Abner: Kuigi olen jõudnud pensionini, ikka käin ka praegu töökojas “tolmutamas”, et vormis püsida. See on ka eelis teiste disainerite ees, et kui on idee, saan selle kohe realiseerida. Ning tahes tahtmata on märkmik ja joonistusmapp ootel uute ideede kritseldamiseks. Mõtted sünnivad ju ootamatult ja kui neid kohe kirja ei pane, ei pruugi need pärast enam meenuda.
Raul Abner (foto Radis)
Michael Hilgers: Loogiline on töötada vineeriajaloo epitsentris
Arhitektina olen keskendunud ruumile, mis meid ümbritseb ja mõjutab. Mind inspireerib rohkem argipäev kui see, mis läikivatest disainiajakirjadest või kohvilaua-raamatutest vastu vaatab. Olen alati valmis avastama (toote)nišše – kuid midagi ei saa võrrelda adrenaliinilaksuga, mille võib põhjustada “lambi süttimise” moment hetkel kui arvad olevat visandanud lõpliku lahenduse mõnele probleemile, millest keegi teine enne sind polnud teadlik.
Mulle väga meeldis idee näha vineertooteid, mida ma Radis Furniture’ile arendasin kui „form follows function“ austust, kuid võib-olla peaksime me „kolme f-i“ tõlkima tänapäevasemaks „form fun function’iks“: Tänapäeval, sarnaselt 30-ndatega, vajame igapäevaeluks vajalikke esemeid, kuid nüüdisaja toodetel võib lisaväärtusena olla ka oma identiteet. Näiteks ainulaadne kuju, mis on emotsionaalselt laetud.
Michael Hilgers (erakogu)
Veiko Liis: Ma pean loomingu jaoks aja täiesti unustama
Kui füüsikaseadused ja materjali omapära annavad teatud raamistiku, siis selle sees on mänguruum vaba. Suurim vabadus on juba varem nähtud vorme uutmoodi tõlgendada või uutes olukordades teistmoodi kasutada. Ehk siis selles osas on disaini keskmes inimene, kes ühte või teist eset oma igapäevaelus kasutab. Inimeste soovide ja vajadustega arvestamine on disainitöös kõige rohkem rõõmu pakkuv osa. Mõnikord tegeled disainis teemadega, mida hilisemad toote kasutajad polegi veel enda jaoks lahti mõtestanud. Ehk siis disaini tõukejõuks on alateadlikud aimdused kasutajate vajadustest või nende alateadlikest soovidest. Disainides on minu ainus vabadus kasutajate vajaduste ära arvamine ja nende tõlgendamine. Hiljem uut vastloodud disaini teistele näidates saabub alati see reaalsuse kontroll, et kas sa näed, et inimeste silmad hakkavad särama või mitte asja nähes. Ehk siis selles mõttes ei sõltu sa disainides mitte niivõrd insenertehnilistest võimalustest kui just sellest, kuidas teised sinu loodut enda jaoks tõlgendavad. Lõpuks on need ikkagi nende asjad, mida nad igapäevaselt kasutama hakkavad.
Veiko Liis (erakogu)
Graatsiline artistlikkus disainer Lauri Visnapuu poolt – tema esimesed võtted “tegeliku” toote kujundamisel
Lauri Visnapuu: Ma arvan, et pärast MESHi pole veel palju muutunud, kuid see on kindlasti muutumas. Tehnoloogia kiirenev tempo ja kvalifitseeritud puuseppade arvu vähenemine muudab tõenäoliselt meie mööbli tootmise ja väljanägemise viisi. Ka disainerid ja tootjad peaksid ja peavad võtma meetmeid tootmise jätkusuutlikumaks muutmiseks. Minu arvates muudabki tehnoloogia ja jätkusuutlikkus kõige rohkem mööblidisaini.
Lauri Visnapuu (erakogu)